Kosmiliselt ei seisa midagi kunagi paigal. Universum ise on justkui hiigelsuur süda, mis kord laieneb ja siis jälle kokku tõmbub. Maal juhib kasvamise ja kahanemise elutähtsaid rütme päike. Eluiga, aastaajad, ööpäev ja seedimise rütm on otseselt seotud päikesega. Sügisesest pööripäevast hakkab päikeseenergia Maast eemalduma, et kevadisest pööripäevast taas tagasi pöörduda. Neil perioodidel on meile täiesti erinev mõju: esimene soosib passiivseid, teine aga aktiivseid tegevusi.

Talv on aastaaegade öö, tema stiiliks on minimalism. Ajurveeda tarkuste kohaselt on looduse kõrgema matemaatika valemisse alati sisse kirjutatud tasakaal. Nii ei maksa hilissügisel algava pilkase pimeduse eest sugugi ära joosta. Vaikuse toon on siin oluline osa valemist. Maad võttev tardumine kõikjal ja kõiges on sõna otseses mõttes elu küsimus. Kuidas siis?

Päikese eemaldumine õues on looduse selge sõnum vaatamaks, mis toimub sügaval põues. Pimeduses ja passiivsuses peitub võimas potentsiaal. Taoline aeg on hädavajalik nii meelemustrite põhjalikuks inventeerimiseks kui ka füüsilise keha jõuvarude taastamiseks. Päikeseenergia naastes on energiakulu taas suurem ning kütusevaru olemasolu vajalik. Loodus planeerib igal aastal sinu elukalendrisse puhkuseks just talve ja suvi on aktiivse tegutsemise aeg.

Talvel koondub füüsilise keha soojus sissepoole, mistõttu on ka seedetulel rohkem jõudu. Omalt poolt küpsetab loodus valmis kõik magusa, niiske ja raske omadusega viljad, mille seedimiseks lähebki tarvis tugevat tuld. Viimase alalhoidmine on hea tervise seisukohast olulisem kui miski muu.

Toit ehk eluenergia kütus on see, mille najal elus püsime. Kui kaua ja kui tervena, sõltub nii selle sobivusest kui kvaliteedist, aga mitte ainult. Toit on siiski vaid puhas potentsiaal, toidust saab eluenergia alles püha tule kaasabil – selleks on seedetuli agni ehk päikese väljendus keha tasandil. Seega on iga toidukord sõna otseses mõttes püha toiming.

Kuigi tänapäevane kiirus soosib nii toidu tegemise kui söömise arvel aega kokku hoidma, tasuvad sellele pühendatud hetked end kuhjaga ära. Ajurveeda iidsete tarkuste kohaselt ei asu kõigile kättesaadavad imerohud mitte purkides ja toidutabelites, vaid suuresti gurmaanioskuste arendamises püha toimingut silmas pidades. Selleks tuleb lihtsalt suurem jagu oma toidust ise valmistada ning süües oma tähelepanu kogu südamest tänutundega ainult toidule koondada, jättes kõrvale väljaspool toimuva. Nii võtad sa ühtlasi juba automaatselt kasutusele kõik oma looduse poolt kaasa antud viis äppi: lõhna-, maitse-, nägemis-, puudutus- ja kuulmistaju, mis teevad suurepärast koostööd seedetulega juba enne, kui toit selle tuleni jõuab. Nii on ka püha tuli suures osas alal hoitud ning seedimiseks läheb väärtuslik toit, mitte ärevad mõtted või muu infomüra.

Jõulupühade külluslike pidulaudade juurest talve minimalistlikku argipäeva naastes võta kasutusele üks nauditav harjumus: tee suurem jagu oma toidust ise. Aeg on ainus asi, mida ei saa asendada. Enesele ja oma lähedastele toidu tegemisele pühendatud aeg on teadlik investeering tervema ja pikema elu poole. Ja ühtlasi lihtsaim viis pimedaid talvepäevi seestpoolt valgustada.